12.98) nõuetele. Joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on enamasti seotud loodusliku ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega. Lisaks on osades piirkondades Lääne- Eestis ja saartel probleemiks liigne fluori sisaldus joogivees. 1.2 Põhjavee probleemid · põhjavee seisund on halb Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas õlisaaduste ja lämmastikuühenditega reostumise tõttu; · korraldamata on allikate kaitse; · sanitaarkaitsealade liiga väikese ulatuse tõttu ei ole tagatud osade põhjaveehaarete vee kvaliteedi pikaajaline säilimine; · osade veekogude seisund on halb paisehitiste ja reostumise tõttu; · veekogude jätkuv reostamine, mis on tingitud ohtlike ainete lohakast hoidmisest, reovee ebapiisavast puhastamisest ja keskkonnanõuetele mittevastavast sõnnikukäitlusest; · Läänemere ja Peipsi järve eutrofeerumine;
seirega, tervisekaitsega, veehaarde teenindamisega ning hooldamisega seotud tööülesandeid täitvad isikud. Samuti on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud maavarade kaevandamine. Põhjavee kasutamise puhul joogiveena tuleb moodustada puurkaevu ümber 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Seisuveekogude puhul on sanitaarkaitseala kogu veekogu akvatoorium ning seda ümbritsev 90 m laiune kaldavöönd. Veehaarde sanitaarkaitsealade moodustamise ja projekteerimise kord on kehtestatud keskkonnaministri poolt. Veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamine, konserveerimine või likvideerimine toimub vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ehitiste rajamisel, mis võivad mõjutada põhjavee seisundit tuleb tagada vee kaitse reostuse ja liigvähendamise eest ning kindlustada joogiveevarustus, arvestades teiste maaomanike ja veekasutajate huve. Veekogu põhja ning kallaste kasutamisel ehitiste rajamiseks või maa-ainese
annaabi.ee 
