· Friedrich Brauell tõestas põhjusliku seose siberi katku tekitaja ja siberi katku haigestumise vahel. · Voldemar Gutman (TVI) võttis esimesena kasutusele tuberkuliini veiste tuberkuloosi kindlaks määramisel. · Otto Kalning ja Christopher Hellmann (TVI) töötasid esimesena maailmas välja malleuse diagnostikumi -- malleiini. · Johan Georg Noöl Dragendorff asutas (1888. a) TÜ farmaatsia instituudi juurde sanitaarjaama, mis oli ainulaadne kogu Venemaal. Jaam tegeles toiduainete, jookide, majapidamistarvete, pinnase ja vee bakterioloogiliste ning keemiliste uuringutega. · Karl Happich asutas (1900. a) TVI juurde piimandus-bakterioloogia laboratooriumi, kus valmistati peamiselt piimhappebakterite puhaskultuure. · Martin Grossi juhtimisel moodustati (1931. a) TÜ agronoomiateaduskonna juures põllumajandusliku
levib ka õhu kaudu. Voldemar Gutman Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. Aitas kindlaks määrata looma tuberkuloosi. Mallenis levinud haigus hobustel, hobuste tatitõbi väga levinud tsaari Venemaal. Otto Kalning ja C. Hellmann töötasid esimestena maailmas välja malleuse deagnostikumi malleiini. Johan G. N. Dragendorff asutas Tartu Ülikooli juurde sanitaarjaama, mis tegeles peamiselt toiduainete, pinnase ja vee bakterioloogiliste uurimustega. Nõukogude ajal kandusid Tartu uurimused ka Tallinnasse. Martin Gross juhtimisel moodustati Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonna juurde põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimandussaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. EPA asutamisel 1951 a loodi selle koosseisu ka piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, eesotsas Jaan Klaariga.
levib ka õhu kaudu. Voldemar Gutman Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. Aitas kindlaks määrata looma tuberkuloosi. Mallenis levinud haigus hobustel, hobuste tatitõbi väga levinud tsaari Venemaal. Otto Kalning ja C. Hellmann töötasid esimestena maailmas välja malleuse deagnostikumi malleiini. Johan G. N. Dragendorff asutas Tartu Ülikooli juurde sanitaarjaama, mis tegeles peamiselt toiduainete, pinnase ja vee bakterioloogiliste uurimustega. Nõukogude ajal kandusid Tartu uurimused ka Tallinnasse. Martin Gross juhtimisel moodustati Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonna juurde põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimandussaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. EPA asutamisel 1951 a loodi selle koosseisu ka piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, eesotsas Jaan Klaariga.
annaabi.ee 
