Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.) Kodanliku õhukaitse ülesanded olid: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset; 4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele; 5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo.
tegevus iseseisva naisorganisatsioonina ja teise osa tegevus Kaitseliidu eriorganisatsioonina. Niisuguse jaotuse tegi võimalikuks pikkade vaidluste järel saavutatud rahaline iseseisvus Kaitseliidust. Tegevus naisorganisatsioonina oli suunatud oma liikmete arendamisele erinevate erialaste ja üldharivate kursuste ning ühiskonnale suunatud rahvuskultuuriliste ja heategevuslike ürituste kaudu. Iga-aastastel erialakursustel õpetati massitoitlustamist, sanitaarala, varustuse valmistamist ja ladustamist, propagandatööd, asjaajamist jne, II maailmasõja puhkedes lisandusid ka sideala, autojuhtimiskursused jne. Alates 1931.aastast toimusid üleriigilised Naiskodukaitse suvilaagrid 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne. 1937.aastal alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega. Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel loodi 1932.aastal noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east
· Peatus osaliselt sõidurajal · Peatus sõidurajal · Liivakella peatus 132. Puhkekohad- puhkekohad tuleb ette näha põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Puhkekoht rajatakse võimaluse korral veekogu, looduslikult kauni koha või muu vaatamisväärsuse lähedusse. Sobivaks kohaks võib osutuda ka maantee rekonstrueerimisel mahajäetud teel'ik. Puhkekohas tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Suurtes puhkekohtades eraldatakse üksteisest sõiduautode, busside ja veoautode parklad. Puhkealal nähakse ette einestamisvõimaluseks lauad ja toolid ning prügikastid. Sanitaaralal paikneb käimla. Soovitatav on puhkealale paigutada lähiümbruse teedevõrgu ja vaatamisväärsuste kaart. 133. Parklad- Põhi-ja tugimaanteede äärde tuleb kavandada parklad 10-70km tagant. Parklad on mõeldud sõidukite juhuslikeks lühiajalisteks peatumisteks