Warssawis (1873), Viinis (1880), Peterburgis (1885) ja Münchenis (1895). Raskuste tõstmise demonstreerimisi tuntakse juba palju varasematest aegadest. Nii oli ka Jekatarina II õukonnas. Vassili Lukin leiutas harjutused topelt sangpommiga füüsilise jõu treeninguks. Ta lõpetas mitte ainult lihtsate harjutuste tegemise, vaid ka lõi kõige raskemad trikid: viskas sangpommid üles ja seejärel püüdis need kinni. Sangpommide massiline kasutus jõutreeningutel Saksamaal toimus tänu Turnerile. Ta lõi spetsiaalsed platvormid need sisaldasid harjutusi erinevate gümnastiliste aparatuuridega nagu liikuvad sangpommid, latid. Kahjuks piirati Turneri ideid 1820. aastate autorite poolt ja sangpommide kasutamine sai saatuslikuks spordile, võitlejatele ja tsirkuseartistidele. 19. sajandi teisel poolel oli sangpommidega harjutamine populaarne sportlaste, tsirkuseartistide ja isegi sõudjate seas. 1861
Silmapaistvalt ja edukalt on veel Eestit esindanud Indrek Otsus, Jevgeni Selnuhhin, A. Aleksejev, Merike Madar, Marek Kalmus, Ott Kiivikas. Eesti Tõstespordi Liit korraldab ka võistlusi SANGPOMMI KAHEVÕISTLUSES, milles peetakse ka EM ja MM võistlusi (Ida-Euroopas). Sangpommi kahevõistluses võisteldakse - sangpommi tõukamises - sangpommi rebimises nii parema kui ka vasaku käega Sangpommide (kahe pommi) tõukamine rinnalt toimub püstiasendis. Fikseeritakse kordusi, kui mõlemad käed on sirgelt üleval. Rebimine peab toimuma mõlema käega eraldi, vahepeal sangpommi maha panemata. Arvesse läheb nõrgema käe korduste arv. Võitja selgub tõukamise ja rebimise korduste arvu summana. Kasutusel on järgmiste raskustega sangpommid: 16 kg, 24 kg ja 32 kg.
annaabi.ee 
