0,5 klassi võrra) võib anda täiendavat juurdekasvu absoluutväärtuses (tm) rohkem kui boniteedi tõus mitme klassi võrra. See sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Seniste kuivenduste mõju lodu kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on küllalt tagasihoidlik, kuid kõigi puuliikide juures siiski positiivne (Kollist, 1972). Seniste kuivenduste tulemusel on kuusikute keskmine boniteet tõusnud umbes 0,5, kaasikutel 0,3 ja sanglepikutel 0,5 boniteediklassi võrra. Madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübid on kõige kõrgema kuivendusintensiivsusega kasvukohatüübid hüdromelioratsioonifondis. Kui enamikus kasvukohatüüpides piirdus kuivendamisega kaasnev boniteedi tõus väärtusega, mida tuli väljendada boniteedi kümnendikes, siis siin on võimalik opereerida boniteedi täisväärtustega. Seniste kuivenduste tulemusena oli madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübis summaarselt
sisaldades palju mineraalaineid, reaktsioon veidi happeline( pH KCl 5,0 kuni 6,5). Vesi püsib enamasti kogu aja reljeefi madalamatel osadel ja vaid kestvate kuivadega võib taanduda mõnekümne sentimeetri sügavusele. Puistutest domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel leidub kuusikuid, harvem saarikuid. Puistute boniteet II-III (IV) boniteediklass. Sookaasikute tagavara on 60 aastaselt 130-150 tm ha-l, kuusikutel kuni 180 tm ha-l ja sanglepikutel kuni 200 tm ha-l. Sookaasikute puit halva kvaliteediga. Tihti esineb tormiheidet. Kuivendamine parandab kase ja kuuse kasvutingimusi, sanglepikule eriti ei mõju. Alusmets liigirikas kuid hõre - h. toomingas, h. lodjapuu, h. paakspuu, pajuliigid, h. näsiniin, mage sõstar jt. Alustaimestikus kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), kanarbik, h. varsakabi(Caltha palustris), soovõhk (Calla palustris),ubaleht (Menyanthes trifoliata),
annaabi.ee 
