(Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994. Sangaste aleviku peamised vaatamisväärsused on EELK Püha Andrease Sangaste kirik ja surnuaed, kus on näiteks "Sangaste rukki" aretaja krahv Bergi ja Lossipargi korrastamise entusiasti Herbert Raabi hauad. Sangaste kiriku esmamainimine oli aastal 1379, kuid seejärel on kirikut mitu korda hävitatud ja taastatud. Praegune kirik on pärit 1742 aastast. Praegu Sangastele kuulsust toov Sangaste loss asub 6 km kaugusel Lossikülas. Loss valmis aastal 1881, samal ajal alustati nn. Lossipargi rajamist. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja . Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel, kuid ametlikult kuulub hoone siiani riigile
109.armeekorpusest jäi ellu 255 meest.Puruks lasti 120 Vene tanki. Riipalu ja Maitla said rüütliristid. 10.augustil pani punaväe juhatus rünnakud seisma,olles kaotanud 11 diviisi ja 2 brigaadi.Venelaste endi andmeil jäi Sinimägedesse 12.000 laipa. Kui läbimurre Sinimägedes luhtus,kanti raskuspunkt Peipsist lõunapoole,kus 11.augustil võeti Petseri ja 13.augustil Võru . Peamiselt eestlastest piirikaitserügemente ja pataljone laiali lüües lähenesid Vene tankid Sangastele . Et vältida Narva grupi äralõikamist,tõid sakslased kiiruga kohale kardetud krahv von Strachwitzi soomusgrupi.16.augustil alanud vastulöögiga hävitasid Saksa tankid 3 Vene diviisi ja päästsid olukorra.Tartu all peatasid vastase Narva alt saadetud võitlusgrupid meie Ostubafide Rebase ja Paul Venti juhtimisel ning Ostubaf Leon Degrelle'I valloonid.Tartu ruumis jõudsid lahingusse ka "soomepoisid" kes nüüd 46
annaabi.ee 
