hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega, kavaldades mitu korda raudrüütlid üle, mil nad tahtsid teda enda poolele meelitada, et koos maailma valitseda. Kalevipoeg oli aga iseseisev tegelane ja ei olnud sellest huvitatud. Sangaril oli paraku ka pahupooli. Ta oli enesekiitleja, raevukas, joodik, vägistaja. Ühel õhtul jõi Kalevipoeg end purju ja hakkas saarepiiga vägistamisest rääkima. Mõõgasepp sai selle peale kurjaks ning toimus kahe kange vahel võitlus. Suur ja tugev Kalevipoeg sai võitu, kuid mõõk neeti ära. Ta raevukust näitab ka tõsiasi, et ta tappis Tuslari, kes röövis inimese kõige kallima vara ema. Peale oma kalliks saanud hobuse
Ning vette jo paiskusid sõbrad. [---] Haarasin köie ja ühte sel köitsin kiilu ja masti, istusin neile ja nii maru hukutav mind ajas laineil. [---] Üheksa päeva ma triivisin nii. Tõid kümnendal ööl siis randa mind taevased väed Ogygia saarel. Kalypso seal asub, kaunike nümf kenalokine, hirmutav-võimas. Seitse aastat kooselu Kalypsoga möödusid kreeklaste sangaril kui unes ning ka meie, armsad lugejad, jõuame eepose "Odüsseia" algusesse - sinna, kus faiaakide maa kuninga Alkinoose nooruke tütar Nausikaa sangari rannaliival leiab ja oma isa lossi viib. Jõudnud oma reiskirjeldustega lõpuni, võidab Odysseus oma võõrustaja suure sümpaatia ja peagi purjetab ta oma kodusaare Ithaka suunas. Odysseuse ilus ja truu abikaasa PENELOPE ootas meest koju kõik need kakskümmend aastat
külvata draakoni hambaid. Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. Tema õpetaski heerosele, kuidas härgadega toimida. Kui Iason vastküntud põllule draakoni hambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel viskas Iason nende keskele kive ja sõjamehed hakkasid omavahel taplema. Peagi lebasid nad kõik surnult põllul maas. Armastusest Iasoni vastu aitas Medeia sangaril uinutada villakut valvava lohe. Pärast villaku röövimist põgenes Medeia koos Iasoni ja argonautidega, sest heeros oli vastutasuks hindamatu abi eest lubanud neiuga abielluda. NB! Suurenda pilti! Gustave Moreau. Iason ja Medeia. Õli lõuendil. Orsay Muuseum, Pariis Jõudnud Iolkosesse, toimetas Iason kuldvillaku oma lelle kätte, aga too ei tahtnud võimu Iasonile üleandmisest kuuldagi. Vahepeal oli Medeia oma võlukunsti abil nooreks teinud Iasoni
annaabi.ee 
