Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida kuulnud olen. Kurb lugeda ahastusest ja surmast luule ridadesse panduna. Selline hingestatus ja lein, samas ka väike lootuse kübe hinges, et kord see kõik lõpeb. 3. Luulekogus on üks pühendusluuletus noortele langenud sõduritele. Neid ülistav ja sangariks tegev luuletus. Tänu selle eest, et nad surid kodumaa eest võideldes. 4. Tegemist ei ole autori enda teosega, vaid on kokku pandud luuleliidu poolt. Valitud luuletused kirjeldavad autori ängi ja trotsi sõja vastu. Vabaduse iha ja lootust. Eesti rahva ülistamist ja patriotismi. Seda luulekogu võiks iseloomustada sõnadega: igatsema, valulema ja lootma. Kõige paremini minu arvates iseloomustab luuletaja tundeid ja lootusi luuletus: Me kestame üle aja.
Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada. Enesekestestamine on aus, otsekohene ning asjalik (Kidron 1997). Tahe ja distsipliin on omavahel seotud. Raamatus ,,Sisemine sangar" suunatakse inimene oma sisemise sangari otsimisele ja leidmisele. Tegelikult elab meis kõigis see nn. sisemine sangar, mis on inimese arengu, täisverelise elu ja võimalike tõkete võitmise igavene kood. Et sangariks saada, tuleb olla distsiplineeritud. Enesedistsipliin on oluline, kuna see aitab oskuslikult tahtejõudu rakendada. Just distsipliin paneb meid tegutsema sihiteadlikult edu suunas (Teily 2006). 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE Väga lihtne on püstitada eesmärke ja neid siis paberi peal vaadata. Aga tegelikult tuleks tegeleda hoopis nende eesmärkide saavutamisega. Vaja oleks omandada
Just selline ta sisemuses tegelikult oligi. Samal ajal oli ta ka kõige spontaansemalt elav temperament. Seda tõestavad mehe varasemad luuletused "Simmanil" ja "Taliöine", kuid hiljem ka "Kohtupäevas" näiteks "Tuut-tuut" ja "Lauliku hommik". Poeet suhtus elurõõmsalt kõigesse, mida elu võis pakkuda nauditavat ja õhutavat. Ta oli solidaarne üksildaste ja protestivate kaaslastega. Tal olid kirjanduses varakult välja kujunenud karge maitse ja tõutunne. Talvikut on nimetatud inimsuse sangariks, ta mõjus teistele inimliku magnetina. Seega võib öelda, et Talvik moodustas kummalise pessimismi ja optimismi ühendi [10]. Heiti Talviku luule, isiksus ja looming olid tihedalt seotud. Tema isiksusest lähtudes on tema luulet parem mõista, sest ta kirjutas enamasti enda kogemustest ja isiklikest mälestustest. Pealiskaudselt lugedes ei ole võimalik tema luule sisu ja tema sõnade jõudu mõista. Kirjaniku luulest võib välja lugeda, et tema peen tundlus ja vaimne
annaabi.ee 
