piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt, et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik. Suurematest reostuskolletest likvideeriti - 5100 m2-lt, 4000 m3 saastatud pinnast - Tehti 16 000 m3 kütusemahutitele ekspertiis, likvideeriti 50 mahutit ja nende sisu - Õlijäätmetest puhastati maa-alused galeriid ja kasematid, vältimaks pinnase reostumist - Saneeriti pumbamaja - rajati vihmavete kogumis ja puhastussüsteem, vältimaks edasist pinnasereostust - Asendati 4500 jooksvat-meetrit kütusetorustikke 8) Tondi kasarmud ja endine tankiplokk - tuntakse Mustamäe ja Järve vahelist ala, kust kuni Vene sõjaväe väljaviimiseni olid 49 ha suurusel alal - sõjaväelinnak, autobaas ja tankipolk. Keskkonna kahjustuste hindamise korraldas 1994. aastal AS EcoPro, sõjaväeosa inventariseerimise käigus anti reostusele hinnang.
42 Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934. aastal Võrus elanud 5332 elanikku: neist 4855 eestlast (91 %), 171 venelast (3,2 %), 145 sakslast (2,7 %), 96 juuti (1,8%) ja 65 muud (1,3%). 43 Tööliste osakaal (eriti põllumajanduses) kasvas. Majandus. 1930ndate algul kasvas majanduskriisi tõttu kiiresti tööpuudus. Olukorda pidi leevendama hädaabitööd, mille käimalükkamine venis. Eelmisel kümnendil oli edukas olnud Võru Linatööstus, mis 1928 lausa suleti ja siis 1934.a. saneeriti ja sai uueks nimeks OÜ Võru Tööstus (u 17-29 töötajaga). M. Judeikini sae- ja jahuveskil ja parkalitöökojal Kasarmu tänavas läks hästi. Side ja transport. Kauba ja reisiliiklus toimus peamiselt raudteed mööda. Tervishoid ja hoolekanne. 1933. aastal sai valmis kahekorruseline haiglahoone vana hoone juurde, millega oluliselt suurenes haigla territoorium: linnahaigla sai uued opertsiooniruumid, röntgeni, palateid. Hospidaliseerimise tingimused paranesid oluliselt
annaabi.ee 
