Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta...
Saneerimine puudutab ennekõike tagamata nõuetega võlausaldajaid. Pandipidajaid see väga ei puuduta ega ka huvita. Seega võib ka öelda: saneerimine on ajas ettepoole tõstetud kompromiss, et: 1. vältida võlgniku pankrotti ja võimaldada tal tegevust jätkata 2. kaitsta võlausaldajate huve paremini kui võimaliku pankroti korral (Terminoloogiast) Saneerimisseadus räägib ettevõtete saneerimisest. Juttu saab siiski olla vaid selliste et- tevõtete saneerimisest, mis kuuluvad juriidilistele isikutele. (Seega ei ole mõtet väga palju pingutada et vahet teha saneeritaval ettevõttel ja tema omanikust eraõiguslikul juriidilisel isikul. Kui saneerimine ebaõnnestub, siis kuulutatakse ikkagi välja saneeritava ettevõtte omaniku juriidilise isiku pankrott.) Ilma nõuete vähendamiseta on praktikas saneerimist ette kujutada üsna raske
Saneerimismenetluse algatab saneerimisavaldus, mille peab esitama ettevõtja ise. Selles esitab ta selgituse majandusraskuste põhjuste kohta. Kohus algatab saneerimismenetluse siis, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ja ettevõtja on esile toonud avalduses nõutud põhjendused. Kohus ei algata saneerimismenetlust, kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, kui eelmisest saneerimisest on möödas vähem kui 2 aastat. Saneerimisnõustaja nimetab kohus pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist, ent kohus ei ole selle arvamusega seotud. Oluline on, et saneerimisnõustaja ei või olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest. Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab nõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava ning toimetab selle võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks
annaabi.ee 
