T E A D U S Balti jääpaisjärve peeneteralised setted Muike karjääris (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Fluvioglatsiaalne delta: Sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites M (analoogia nii kuivamaauhtekooonuste kui ka veeliste deltadega) A A T E A D
El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda- Fulvioglatsiaalne delta sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. Fumaroolid - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldavad avaused maapinnas. Föön, Chinook- soe tuul mägedes. Gammakiirgus- elektromagn kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega, alla 0,01nm. Geomorfoloogia- teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest. Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet°
ilmnoglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid Sandur - lauskjas kergelt kaldu liiva ja kruusakuhjatis, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu õhtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest fluvioglatsiaalne delta: sarnane sanduriga settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. moreentasandik - valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid moreenküngas, rannavallid - moreenist koonsevad vallid orud veelised setted alluviaalsed: jõevee setted deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud lammid kajon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org,mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem
Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega) sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis e. väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja –ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest
annaabi.ee 
