Iga neljas ülikooli/kolledzi ühiselamus elanud naisterahvas on kogenud seksuaalvägivalda. Igal aastal vägistatakse Ameerika ühiselamutes miljoneid naisi. 60% on vägistajaks tuttav, 32% romantiline partner ning vaid 8% juhtudest on vägistajaks võõras. Kusjuures, suurem osa, 22% vägistamise ohvritest on tumedanahalised7. Tulles tagasi arengumaade juurde, on seal sagedaseks nähtuseks naiste genitaalpiirkondade sandistamine. Selle protseduuri käigus sandistatakse naiste iniimpiirkondi usulistel või ühiskondlikel põhjustel, muutes sellised elulised asjad nagu seksuaalvahekord, sünnitamine ning mentsruatsioon nende jaoks tapvaks piinaks. Tavapärased genitaalpiirkonna sandistamise vahendid. Allikas: rationaloptimist.wordpress.com 5 https://mainweb-v.musc.edu/vawprevention/research/sa.shtml 6 http://static.guim.co
4) On raskusi tegeleda vaikse mängu või vaikse tegevusega. 29 5) On pidevalt liikumises, otsekui oleks ,,üles keeratud". 6) Räägib liiga palju. 7) Pahvatab välja enneaegseid vastuseid. 8) On raskusi oma järjekorra äraootamisega. 9) Sageli katkestab teisi või on pealetükkiv. (Smith. R. K. 1999: 182-183) Siin nüüd tekibki küsimus, kas lapsi ravitakse või sandistatakse. Lapsevanemad ei saa aru, ning mõistus kipub üles ütlema, kes justkui on ADD-ga ja ei ole ka. Mõndadele lastele on diagnoos pandud ja on alustatud ka medikamentoosset ravi. Kuid kas see aitas nüüd last või lapsevanemat? Osa lapsi küll rahunes maha ja osa võib-olla kohanes, kuid kas mitte nende ,,arenenud teadvuse" nüristamise hinnaga? Doreen Virtue arvab, et indigolastele pannakse tihti ADHD-diagnoos, sest nad keelduvad käske täitmast
annaabi.ee 
