RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
võimuahne mees, kes oli rahahädas. Rahamurede lahendamiseks maksustas ta ka vaimulikud, paavst aga keelas selle. Philippe seevastu keelas ära kõikide väärismetallide väljaveo paavsti varandust piirati suureti. Prantsuse juristid tõstatasid ka küsimuse, kas paavst saab üldse tagasi astuda leiti, et ta saab oma ametis lahkuda ainult surres järelikult on Celestines paavst ja Bontifacius usurpaator. Aastal 1302. ütles paavst bullas "Unam sanctam", et paavsti käes on nii ilmalik kui vaimulik võim ja ta on kiriku ainus pea. Bulla on kusjuures ainult pitser, mis on muide harvaesinev ainult vähestel paavsti kirjadel. Enamik paavsti kirju on kas littered või breved, bulla on väga haruldane. Paavst tahtis kuningat kirikuvande alla panna, aga kuninga mehed võtsid ta enne kinni. Üks neist meestest Nogaret andnud paavstile kõrvakiilu. Bonifacius suri vanglast kolme päeva pärast aga ta oli ka umbes 100 aastane
Vastukaaluks Inglismaa ja Prantsusmaa poolt kirikule kehtestatud maksudele keelas ta 1296 Clericis Laicos' e nimelises bullas kirikule uute maksude määramise ilma paavsti nõusolekuta. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas kulla viimise Kirikuriiki) pidid ta oma nõudmistest taganema. 1301 kui Philippe IV vangistas paavsti legaadi süüdistas Bonifatsius teda kuninga volituste ületamises. Aastal 1302 kuulutas paavst (bullaga Unam Sanctam) ennast kõigi kristlaste ülimaks vaimulikuks ja ilmalikuks valitsejaks. Seepeale süüdistas Philippe teda ketserluses. 1303 Philippe IV lasi paavsti röövida. Kuigi Bonifatius VIII vabanes suri ta mõne aja pärast. Tema aeg oli keskaegse paavstivõimu tipp, kuid pärast ta surma algas paavstivõimu langus. 1298 anti tema juhtimisel välja Liber Sextus kiriku seaduste kogu. Legaat-Clericus Lacois-UnamSanctam- XV saj. kirikukogud:
annaabi.ee 
