1. Suomalaisen kansanrunouden lajit. Kansanrunoudella tarkoitetaan perimätietona säilyneitä tarinoita, joiden tekiää ei tunneta. Kansanrunot ovat siirtyneet sukupolvelta toisilleen kertoen niitä suullisesti eteenpäin. Kansanrunoista on tunnistettavissa neljä eri päälajia: kertoma- eli eeppiset runot (tarinat, sadut ja kertomarunot), tunnelma- eli lyyrilliset runot (laulurunot ja itkuvirret), opetus- ja mieterunot (sananlaskut ja arvoitukset) ja henki- ja taikamaailmaa kuvaavat runot (jumalaistarut, taiat ja loitsut). 4. Kerro Elias Lönnrotista: hänen elämästään ja tuotannostaan. Elias Lönnrot on yksi suurista suomalaisista ja hänet tunnetaan parhaiten Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoajana. Hän toimi myös kielentutkijana, lääkärinä sekä suomalaisen kasvitieteen suurena vaikuttajana. Elias Lönnrot syntyi Sammatissa vuonna 1802
paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna võib see tähendada ka näiteks kinnitavat väidet (wales'i e kõmri k), tarka sõna (komi e sürja) või mõjuvat sõna (jaapani). Eesti keeles (ja näiteks iiri keeles - 'sean fhocal') on bukvaaltähenduseks vana sõna. Kui 'targa sõna' puhul viidatakse väljendis sisalduvale suurele tarkusekvantumile, siis
annaabi.ee 
