Neid me ainult kuuleme. Aktsent seisneb kõnemeloodia, ö- ja e-kasutuse, peenenduse ja lühivälteliste sõnade järgsilpide venitamise ja muude nähtuste koosmõjus. Järgnevalt mõned tähtsamad saare keele erijooned. Kirjakeele õ asemel ö Enamik saarlasi (välja arvatud Pöide rahvas) kasutab õ asemel ö-häälikut. Lisaks ö-le võivad kirjakeele õ-hääliku asemel olla sõnuti ka e, a, o ja u, nt keik ‘kõik’, veis ‘võis’, veta ‘võta’, veetud ‘võetud’, sanad ‘sõnad’, joudnud ‘jõudnud’, touse ‘tõuse’, joulu ‘jõulu’, luhkun ‘lõhkunud’, luhki ‘lõhki’ jne. Täishäälikute ja kaashäälikute muutusi Täishäälikud o ja e, ä muutuvad h ees vastavalt u-ks või i-ks, nt kuhad ‘kohad’, mihe ‘mehe’, tiha ‘teha’, piha ‘pähe’. ae-häälikuühend esineb sõnuti keeleajalooliselt vanemal kujul, nt aed > aid (sõna käändub järgmiselt: aid : aja : aida); ka kaibama, kaiband ‘kaevanud’.
changing into B : kõva kivi>kõba kibi It is usual that in the non-stressed end syllables I changes to E : nimi>nime, ei tohi>ei tohe In comparative the A-stem exists : kõvem>kõvam, parem>param A characteristic feature is the strong form of Inessive:jalas> jalgas, rannas>randas. insular dialect The absence the Õ-vocal, instead Ö is used, but in addition to Ö can also E, A, O and U be used instead of Õ Eg: sõber>söber, kõik>keik, sõnad>sanad, jõulu>jõulu, lõhki >luhki The vowels O, E and Ä will change if they are in front of H, to either U or I eg: kohad>kuhad, mehe>mihe, teha>tiha pähe>piha. Has a singing intonation that is belived to come from the swedes Northeastern coastal dialect Absense of the letter Õ Impersonal da-infinitiive Plural is i-plural: puhaste kätega>puhti käsiga Tartu dialect Commonly used the,,na" indirect speech identifier: olevat>olna, kirjutavat>kirjutana
annaabi.ee 
