7. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. 8. VEE LIIKUMINE Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. 9. RANNIKUD Lõunarannikul asuvad Samsuni laht, Sinopi laht, Ereðli laht ja Ýðneada laht, läänerannikul Varna laht ja Burgasi laht. Suurim poolsaar Krimmi poolsaar ulatub põhja poolt sügavale Musta mere sisse. Saari on vähe, tähtsaim on Zmiinõi. Rannikuala on läänes ja põhjas tasane, idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine. Kirde- ja idarannik on järsk. Põhjaosa rannik on laugjas ja liivane ning raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis. 10. RANNIKURIIGID
Jagorlõtski laht, Bakali laht, Jarõlgatsi laht, Ak-Metseti laht ja Odessa laht, ida poole Kalamõti laht, Jevpatorija laht, Hersonessi laht, Sevastopoli laht, Feodessija laht) ja jõgede poolt moodustatud laimaane (suurimad nendest on Dnestri laht ja Dnepri-Bugi laht Musta mere looderannikul). Mere idarannikul on mitu limaani (Tsoluri laht, Kiziltasi laht, Bugazi laht ja Vitjazevo laht) ja väikesed lahed (Tsemessi laht, Gelendziki laht). Lõunarannikul 4 asuvad Samsuni laht, Sinopi laht, Eregli laht ja Igneada laht, läänerannikul Varna laht ja Burgasi laht. [4] Suurim poolsaar Krimmi poolsaar ulatub põhja poolt sügavale Musta mere sisse. Saari on vähe, tähtsaim on Zmiinõi. Rannikuala on läänes ja põhjas tasane, idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine. Kirde- ja idarannik on järski. Põhjaosa rannik on laugjas ja liivane ning raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis. [4] Geoloogia
annaabi.ee 
