Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult
Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida). Balkani rinne 1914. a.
SÕJAKÄIK Sõda sai alguse sellega, et serblaste poolt tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand. Kuu aega pärast seda kuulutati ametlikult välja I maailmasõda. I maailmasõja ajal toimus mitmeid suurmaid lahinguid ja sõlmiti erinevaid kokkuleppeid riikide vahel. 5 Tannenbergi lahing (1914-aastal) toimus Ida- Preisimaal venelaste ja sakslate vahel. Peetakse üheks ohvriterohkeks lahinguks, kus Venemaa II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu marssisid venelased otse sakslastele kätte. Peaaegu terve armee purustati. Marne´i lahing toimus samuti 1914-aastal, kuid see oli sakslaste ja prantslaste vahel. Saksa väed olid septembriks juba väsinud. Prantslased ründasid neid ootamatult õhust Marne´i jõe kaldal, see oli Sakslastele ootamatu. Kaotused olid suured ja Saksa väejuht andis käsu taganeda, millega tunnistati oma kaotust.
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas
annaabi.ee 
