meeldiv maitse. Et sa rohkem jooksid, varjavad alkoholitootjad alkoholi ebameeldivat maitset suhkru ja mitmete lisaainetega. Sampanja kasulikkus Tervem süda- ühe Inglismaa ülikooli uuring leidis, et sampanja ja teised vahuveinid võivad vähendada südamerabanduse ja insuldi riski, kuna joogis sisalduvad polüfenoolid aitavad vererõhku alandada. Pingul nahk- teine põhjus rõõmustamiseks: süsihappegaas sampanjas aitab nahka pinguldada ning polüfenoolid võitlevad punetusega. Salatikaste- kui pidustustest on jooki külmkappi alles jäänud, kasuta seda maitsva ja kerge vinegreti tegemiseks. Sampanjat võib kasutada apelsini- või teiste puuviljamahlade asemel lisab maitset ning pole lääge. Kergem kaal- figuurisõbraliku peojoogina vali vahuvein. 12 sentiliitris kuivas sampanjas sisaldub umbes 78 kalorit, mis teeb sellest ühe kalorivaesema veini.
Välimuse puhul vaadatakse eelkõige tema värvust, läbipaistvust, viskoossust. Lõhna puhul jagatakse kolmeks: hinnatakse aroomi siis puketti(laagerdumisel tekkinud lõhnasid) ja väärlõhnasid. Glögi- on olemas alkohooli baasil valmistatud glögi, on valmistatud viinamarja või puuviljamarja veinist ja on lisatud maitseained. On olemas alkohoolivabavein kust eemladatakse vein. Sampanja- vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele loetakse sampanjaks kirde prantsusmaal sampanjas kindlatest viinamarja sortidest valmistatud. Suhkru sisalduse järgi on vahuveinid erinevad: · kuiv vahuvein- suhkrut ainult 0-3g 1 liitri kohta · pool kuiv vahuvein- 35-50g 1 liitri kohta · magus vahuvein- üle 50 g 1 liitri kohta Vahuveine valmistatakse nii tumedatest kui heledatest viinamarjadest. Siider- lahja, valmistatakse puuvilja mahlast(õuna või prini) kääritamisel pärmiga.Suhkrusisalduselt jagatakse siidrid kolme sorti: · kuivad siidrid
annaabi.ee 
