erandiks kui reegliks. Kuigi karmid treeningud kestsid kogu aeg, võitles üks gladiaator vaid paar korda aasta jooksul. Heade elamistingimuste nimel läksid ka paljud vabad kodanikud omal tahtel gladiaatoriteks (5). Ühest traditsioonist rääkides tuleks kõigepealt alustada selle tekkeloost. Gladiaatorlusel kui sellisel puudub faktidega tõestatav alguspunkt. Võimalikke variante on väga mitmeid. Kõige tõenäolisemateks peetakse neist aga läbi etruskide samniitidelt ja oskidelt pärit traditsiooni tuua surnud esivanemate hingedele ohvriande. Umbes 5. saj e.Kr oli samniitidel ja oskidel olnud komme selleks surnud esivanemate haual võidelda. ,,(...) vanasti usuti, et inimese veri teeb surnute hinged lahkeks. Niisiis ohverdati matustel vange või selleks otstarbeks ostetud orje. Hiljem meeldis jumalakartmatutele jätkata seda toimingut üksnes lõbu pärast. Sellepärast hangitigi orje, keda võis vormida kui relvi, õpetades neid tapma
Rooma hegemoonia algus Itaalias: 358 taastasid roomlased Gallide sissetungi läbi katkenud liidu Latiinidega. 341 latiinide ülestõusuga puhkenud Latiini sõja järel liideti paljud Latiini linnad otseselt Rooma riigiga ja nende kodanikele anti kas täielik või osaline Rooma kodakondsus. Teised linnad jäid Roomast sõltuvateks liitlasteks. Võidetute selline kohtlemine sai Rooma poliitikale tüüpiliseks (divide et impera). 328 304 II Samniidi sõjas said roomlased algul samniitidelt rängalt lüüa (321 Caudiumi mäekurus), kuid saavutasid lõpuks võidu, hoolimata samniitide liidust etruskidega. Kujundati ümber sõjavägi, võttes kasutusele manipulaarse lahingurivi. 312 hakati rajama Via Appiat Roomast Capuasse. 298 290 III samniidi sõjas moodustus samniitide, gallide ja etruskide liit Rooma vastu. Sellegipoolest roomlased võitsid ja samniidid allutati Rooma liitlastena. Järgnevalt võitsid roomlased ka galle ja etruske. Enamus etruski linnu alistus Rooma
annaabi.ee 
