suurusena, vaid pigem andestatava nõrkusena, erilise iseloomujoonena. Et Dionysosel on juba lapsena nõrkus viinamarjade vastu, see viitab tema hilisemale veinijumala seisusele. Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Tema kangelase kujud on proosalised. Atleet "Apoxyomenost" ei ole kujutatud pidulikul hetkel uhkelt sammuvana, vaid väsinuna pärast võistlust, puhastamas oma keha kaaperauaga liivast, mis on jäänud tema õlitatud keha külge areenil. Teine tuntud töö on atleet oma sandaale lahti nöörimas. Juba kaasaegsed mõistsid Lysippose kunstikäsitluses muutust varasemate aegade skulptuuridega: ta ei kujutanud inimesi sellisena nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. Koolkonnad Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise
kui mees. Polükroomia - vasikas sinine, mehe silmad punased ja habe roheline. Uued suunad Ateenas u al 560, valitsejaks Peisistratos. Siia asus tööle suur hulk kunstnikke muudest Kreeka osadest, eriti Joonia saarelt. Arvatavalt on joonia mestrite loodud noorte naiste (kore) figuurid, mida Ateena akropoli kaevasmistelt hulganisti välja tulnud. Need arvatavasti Ateena teenistuses olevad naised. Kujutatud aeglaselt sammuvana, vasak jalg eespool, näol naiivsevõitu naeratus. Rõivastus on külluslik ja elegantne, ühe käega tõstavad nad üles pika hõlma. Koketne, kuid loomulik poos, rikkaliku voldistiku käsitlus ja tore soeng. Rikkalikult, kuid maitsekalt värvitud. Joonia ja Atika teosed sarnased. Gigantomahhia - jumalate võitlus hiiglastega. Athena templi viilugrupis kujutatud. Joonia meistrite poolt Atikasse toodud ilusa ja
annaabi.ee 
