1985. aastal Gorbatsovi võimulrtulekuga ei leidnud perestroika Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s alustas muutusi alles 1986 aasta lõppedes kui Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn. fosforiidikampaania protestiga sunniti Moskvat loobuma sellest mõttest. Kuna fosdoriidikampaania oli üks esimesi massiüritusi jälle vabaduse poole sammuval Eestil andis see kindlasti rahvale juurde palju ühtekuuluvustunnet ning omariiklikuse usku, sest suudeti ju suure Nõukogude Liidu vastu astuda ning protest ka õnnestus. 23. Augustil toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus kus räägiti Molotovi- Ribbentropi Paktist milles 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahelised salajased kokkulepped olid avalikustamisel. Peale Hirvepargi miitingut loodi 1987. aasta lõpul esimene demokraatlikele
Masina ühe sammu pikkus on 1,5...2,3 m; liikumiskiirus 0,05...0,3 km/h; ületatav kalle kuni 7...15 kraadi. Kasutati väga aeglaselt liikuvate ja suure massiga karjääri masinatel, mis töötasid pikka aega ühel ja samal kohal. Võimalikud liikumiskiirused olid väga väikesed - 0,5 km/t. Kaasajal on sellised masinad karjäärimaastikelt peaaegu kadunud ning asendunud kas roomik- või pneumoratas masinatega. Küll aga on loodud kerged masinad sammuval käiguosal, mis ettenähtud töötamiseks järskudel, kuni 55o kaldega nõlvadel. Peamiselt on seda tüüpi käiguosaga varustatud ühekopalised ekskavaatorid, mis "ronivad" mööda nõlva üles ja sooritavad seal ettenähtud kaevetöid. Nad on varustatud tegelikult dubleeritud käiguosaga pneumorataskäiguosa transportliikumiseks objektilt teisele ja sammuv käiguosa töötamiseks ja liikumiseks keerulistes maastiku tingimustes. Sammuv käiguosa
annaabi.ee 
