............................... 2 Festivalid.....................................................................................................................................3 Tradisioon................................................................................................................................... 4 Rahvatantsud,Rahvapillid........................................................................................................... 5 Polonees on ¾ takti mõõdus , väärikas sammutants , rõhuga 3.löögil 17.,18. sajandil oli polonees balli avatants.Euroopa ballisaalides olid mõlemad tantsud populaarsed 7. sajandil 19. sajandil kasutati neid vaheldustpakkuvate karaktertantsudena ballettides..................................5 Krakovjakk on ¾ taktimõõdus,sünkopeeritud rütmiga elavaloomuline rahvatants,mis sai 19.sajandi lõpul Euroopas tuntuks ka peotantsuna..................................................................... 5
ning tavaliseim instrument on viiul. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja on veenetslane Antonio Vivaldi (pärit Itaaliast). Kuulsaim teos on ,,Aastaajad" Instrumentaalmuusikas oli sonaadi ja kontserid kõrval ka kolmas väga tähtis vorm süit (- erikarakteriga kokku pandud palad). 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: allemande (4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants); courante (3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants); sarabande (-aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants); gigue (soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus).
Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania tants, gigue-soti hüppetants. Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul. Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da gamba. Puhkpillidest oli kammer- ja orkestrimuusikas meloodiapillina kasutusel oboe. Bassipillina oli kasutusel fagott ja kammermuusikas oli meloodiapillina armastatud ka plokkflööt. Klahpillidest oli kammermuusikas suur roll klavessiinil kui ka positiivorelil ja kalvikord
Vivaldi. Concerto grosso (it k suur kontsert) See oli väga levinud kontserdi eriliik, kus vaheldusid solistide rühm ja suur orkester. Concerto grosso välja arendajaks oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Süit (pr k suite – järgnevus) Süit on instrumentaalteos, mis koosneb erineva karakteriga paladest. Väga levinud oli tantsusüit, kus muusikapalad olid kirjutatud erinevate tantsude rütmis. Kujunesid välja kindlad süidi tantsud ja nende järjekord. (Allemande – rahulik saksa sammutants, courante – kiire prantsuse hüppetants, sarabande – aeglane, pidulik hispaania tants ja gigue – kiire šoti hüppetants.) Sageli algas süit piduliku sissejuhatusega. Süite kirjutati orkestrile, ansamblile või soolopillile, näiteks klavessiinile. Fuuga Fuuga on polüfoonilise muusika arendatud ja keerukas vorm, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega ja mille aluseks on üks muusikaline teema (lühike meloodia). Kõigepealt alustab selle teemaga üks hääl, seejärel
Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased. Viiuli võidukäik. Orelimuusika- vokaalpalade töötlused, esimesed iseseisvad orelipalad Veneetsia, saksa, inglise, heliloojetelt. Tähtis orelihelilooja Rooma Peetri kiriku organist Frescobaldi; arenenud variatsioonitehnika ricercaris (variatsioon ricercar), canzonis ja toccatas. Tema õpilane Froberger oli õukonnaorganistiks Viinis. Süit- Süidilikus tsüklis on osad reeglina samas helistikus.(sammutants- 2 osalises mõõdus, huppetants-3 osalises mõõdus).Variatsioon-süidis on erinevad tantsud kujundatud ühe teema variatsioonina. Frobergeri loomingus kujunes välja kindel 4- osaline süidi tsükkel: Allemande(saksa), Courante(prantsuse-itaalia), Sarabande (hispaania),Gigue(inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega (menuett) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture.
annaabi.ee 
