depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini. Läve juures tekivat ja iseeneslikult edasi arenevat membraani laengu kahanemist nimetatakse erutuseks. Järelikult erutused, mis on südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks, tekkivad südames eneses. Seda omadust nimetatakse automatismiks. Neid spetsialiseerunud rakke, mis omavad automatismi võimet, nimetatakse sammuandjateks. Primaarne sammuandja on südames sinuatriaalsõlm, kuid ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel, nagu atriventrikulaarsõlm ja vatsakeste juhtesüsteemil, on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga erutusjuhtesüsteemis seda väiksem, mida kaugemal asub vastav piirkond sinuatriaalsõlmest. Sinuatriaalsõlm on südame juhtivaks primaarseks sammuandjaks seetõttu, et tal on erutustekke sagedus kõige suurem ning impulss, mis saabub
Südametamponaad südamepauna kogunenud vedelikust (verest) või ülerõhku põhjustavast õhust tekkinud südame kokkupigistamine, mis võib viia südame seiskumisele. Südametamponaadi korral on vedeliku eemaldamiseks sageli vajalik teostada perikardiotsenees: nõela abil eemaldatakse (tavaliselt ultrahelikontrolli all) südamepaunast liigne vedelik. 22. Siinus arrest ja päästelöök- Siinus arrest- siinus sõlmest ei teki impulsse. Pikk paus, järgneb päästelöök. 23. Liikuv sammuandja- Liikuv sammuandja (wandering pacemaker- WAP) on kodade arütmia, mis tekib siis, kui looduslik südame sammuandja asukoht nihkub sinoatriaal sõlme, koja ja/või atrioventrikulaarsõlme vahel. Selline sammuandja nihkumine sinoatriaal sõlmest kõrvalkudedesse on EKG's nähtav- morfoloogilised muutused P-sakil. Siinus löökidel on ühtlane P-sakkide tõus, samal ajal atriaalsed löögid on lamedad, sälgulised või ilmenvad kahefaasilised P-sakid
annaabi.ee 
