Jalg asetatakse täistallale nii, et kand ja naelad puudutavad pakku üheaegselt. Käed tuuakse äratõukel ette-üles, toimub rinna ja õlavöö sirutamine. Hoojalaga kisutakse end ette-üles. 3) Lend – (erinevad tehnikad) 4) Maandumine – Jalad vaja tõsta ette-üles, ülakeha veidi ette kallutada, pöiad hoida võimalikult kõrgel. Liiva maandumise järel põlved kõverduvad. 3. Erinevad hüppetehnikad 1) Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette- üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 2) Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel (2,3 või 3,5 sammu). Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele.
kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu. 3. Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 4. Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele. 5