Meeproduktiivsus saavutab 30-40 kg/ha.Heledal punaka varjundiga meel tugev omapärane lõhn,mis mee kristalliseerudes kaob,mesi ei muutu seejuures kõvaks jämedateraliseks massiks.Kui pihlakamett koguneb palju on soovitav seda juba kristalliseerumise aial segada, et vältida suurte kristallide ja kõva massi teket. Võilill Korvõieliste sugukonda kuuluv püsirohttaim,mida Eestis esineb üle 160 erineva pisiliigi,neist enamlevinud on 30.Sügavale mulda tungiva sammasjuure tõttu kujutab võilill endast aedades ja põllul raskestitõrjutavat umbrohtu.Õitseb mai keskpaigast kuni augustini,kuid peamine mee-ja õietolmukorje saadakse esimese kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust.Kollased korvõisikud on rohkeõielised.Võilill on väga hea õietolmutaim-nende massilise õitsemise ajal võib tugev mesilaspere koguda 0,6-1,0 kg oranzi õietolmu päevas. Nektarieritus on seevastu
keskmise suurusega. Pealt kühmjate vöönditega, sigarpruun,pind tihe, krobeline. Torukestepind kreemikasvalge, ümarad. Viljakehasid raske leida, sest paiknevad puujuurte all sammalde varjus. Eestis pole kuigi sage. Kasvab elusate mändide juurtel v tüvealustel, harva ka lamatüvedel. Leitud ka kadakalt ja haavalt, erandharva ka kuuselt. Mädaniku kõrgus max 2m. Männil kahjustab juurepess peamiselt juuri, põhjustades märgatavat kasvupidurdust ja puude grupiti kuivamist. Sammasjuure olemasolu tõttu jäävad kuivanud männid kauaks jalale seisma. Küpses eas mändide nakatumine juurepessuga mingil põhjusel väheneb. Kuuse-juurepess Heterobasidion parviporum Mitmeaastane. Liibuv, poolliibuv v kübarjas, varieeruva suurusega, kõva-korkjas, jäik. Kübar riiulikujuline, keskmise suurusega, laialt kinnitunud. Pealt kühmjalt vöödiline, hele-sigarpruun. Torukestepind kreemikasvalge. 4-6 poori/mm. Männi-juurepessust eristab see, et veidi haprama
annaabi.ee 
