sidekoeline kapsel ja parenhüüm on jaotunud koore- ja säsiosaks. Neerupealise koor allub hüpfüüsi eessagara toodetava adrenokortikotropiini (ACTH) mõjule. 1. Neerupealise koor Koosneb kolmest selgelt piiritlenud tsoonist: glomeruloostsoon - zona glomerulosa - toodab mineralokortikoide (nt aldosteroon). Rakud paiknevad siin ringjate gruppidena fastsikulaattsoon - zona fasciculate - toodab glükokortikoide (kortisool). Rakud moodustavad välispinna suhtes risti paiknevaid sammasjaid struktuur ja sinusoidid. retikulaartsoon - zona reticularis - toodab androgeenseid hormoone ja veidi glükokortikoide. Rakud ja sinusoidid paiknevad võrkjalt. 2. Neerupealise säsi Toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Rakud paiknevad väätidena ja neid ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Pankrease saarekesed Pankreast katab sidekoeline kapsel ja sidekoeliste septidega on jaotatud sagarikeks. Tal on eksokriinne ja endokriinne osa. Heledad endokriinrakkude
Elupuulehtede õli oli peamiseks komponendiks ravimites, mida kasutati ninainfektsioonide, käsnade ja seenhaiguste puhul. Harilikul elupuul ristatakse rohkesti vorme (üle 60) võrsete värvuse, kuju, asetuse, võra kuju, suuruse jm järgi, mis omavad tähtsust iluaianduses. Eesti suurimad puud kasvavad kalmistutel ja mõisaparkides (Salla, Tali, Tihemetsa jt.). Enamikku elupuuvorme paljundatakse vegetatiivselt, põhiliselt pistikuist. Sammasjaid, püstjaid ja koonusjaid vorme paljundatakse ka seemnest. Thuja occidentalis 'Albospicata' Noorte võrsete tipud heledad (valged). Thuja occidentalis 'Aureospicata' Noorte võrsete tipud kollased, talvel muutuvad veidi punakateks. Kasvab kuni 3 m kõrguse koonusja võraga põõsana. Thuja occidentalis 'Rheingold' Koonilise või munaja võraga põõsas. Noored võrsed kuldkollased. Talvel väga dekoratiivne. Thuja occidentalis 'Ericoides' Tekkinud pungamutatsiooni tulemusena.
annaabi.ee 
