• Astmikpüramiidid • Murdpüramiidid • Harilikud püramiidid Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest 11.09.14 Mastaba- piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik. Vanariigi ajal hakati ka templeid tegema. Alguses olid nn orutemplid, mis koosnes sammashoovist ja ainult valituile määratud ruumidest. Sammaskojast viis kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Keskmise riigi ajal suuri püramiide enam ei tehtud, levinud olid kaljuhauad Kuulsaimad on Benihassan. Sissekäigule anti tavaliselt fassadi kuju.Hakati järjekindlalt kasutama sambaid. Arvatakse, et sambaidee tuli Egiptusest.Levinud olid palmi,papüüruse sambad. Uue riigi perioodil oli kõige tähtsam templi ehitus
murdpüramiidid ehk alumine äär oli nagu murtud ja tavalised püramiidid. Vanim püramiid Dzoseri astmikpüramiid. Vahepeal oli ka mitu vaaraod ühes püramiidis, salakäigud, petukäigud ja peidikud ja lõksud olid olemas. Tutanhamon on veel ainus teadlastele uurida jäänud püramiid. Kuulsaimad on Giza püramiidid, vaarao Cheops'ile, Chephren'ile ja Mykerinos'ele. Vana riigi ajal hakati ehitama templeid. Abrusini on kuulsaim. Hauatemplid. Koosnes sammashoovist, kuhu pääses ka rahvas, sealt viis käik soklile (pool-alumine korrus) rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetis (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel. Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem)
annaabi.ee 
