Mets vähendab pindmist vee äravoolu. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, kui põllumaa muld. Ka on muld rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, ja hiljem kasutavad puud seda vett transpiratsiooniks ning osa vett läheb põhjavee täienduseks. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt (keskmiselt 10-14 päeva kauem) kui lagedal alal, imbub ta paremini mulda. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Mets takistab erosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse
Mets vähendab ka tuule kiirust ja takistab sellega lume ärapuhumist. 2. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, muld on struktuursem, rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, kuluvad transpiratsioonile ja füüsikalisele aurumisele ning lähevad põhjavee täienduseks. 3. Lumi sulab metsas aeglaselt, metsata aladega võrreldes keskmiselt 10...14 päeva kauem. 4. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Tüvede ümbert sulab tüvede soojuskiirguse tõttu lumi ja maapind juba enne üldist lume sulamist, seega saab lumevesi kergesti mulda imbuda. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemaid osakesi ja mullas olevaid mineraalaineid, mille tagajärjel mullaviljakus langeb
annaabi.ee 
