tal on tuli takus – kihutas tuhatnelja – tal on väga kiire tantsida vihtuma – väga kaua tantsida tegi vehkat – lasi jalga – läks ära tossu välja viskama – hinge heitma – haledalt lõppema traati tõmbama – helistama tuhka pähe raputama – avalikult kahetsema tuleristsed – esimesed kogemused turja peal istuma – teist ära kasutama tühja tuult tallama – mõtetut tegevust tegema vale varnast võtta – sai kohe valetada veerev kivi ei sammaldu – kui midagi pidevalt teha siis seda võimet ei unustata vesi ahjus – halvas olukorras olema õigele soonele sattuma – sobiva võimaluse leidmine
Kogu protsess, mille jooksul savist saab katusekivi, võtab aega vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal (muud värvid saadakse glasuurimise teel). [10, p. 84] Savikivist katus, mida ei mõjuta temperatuurimuutused, sobib hästi Eesti kliimasse, kus katusekivil tuleb talve jooksul mitmeid kordi läbi külmuda. Sellist katust on lihtne hooldada, sest pinna tiheduse tõttu savikivi ei sammaldu. Tänu suurele kapillaarsusele imavad kivid kondensvee endasse ja tuulutavad välja. [10, p. 86] 9 Katusekivi valikul tuleb arvestada katuse kaldega. Iga konkreetse katusekivi tüübi jaoks on tootja kehtestanud minimaalse katusekalde. Tuleb olla kindel, et katuse konstruktsioon peab vastu ja vajadusel tuleb seinakonstruktsioone tugevdada, sest kivikatuse mass on üsna suur. [10, p. 86]
"kõrginimliku" ala) pole võimalik ega vajalikki midagi millekski ümber mõtestada: Igal asjal oma aeg; Pole keegi nii hea, kui kiidetakse, ega nii halb, kui laidetakse; Kes teeb, see saab; Lõpp hea, kõik hea; 1b) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala I (st. loomne, taimne või elutu mitteinimlik sfäär) siis moodustab vs lausemetafoori, mis tuleb mõtestada millegi inimkohasena: Magaja kassi suhu ei jookse hiir; Käbi ei kuku kännust kaugele; Veerev kivi ei sammaldu; Vaga vesi, sügav põhi (kass, hiir, jooksma, käbi, känd, kukkuma jt. tähendavad tegelikult inimolendeid vm. inimesega, eriti ta mentaalse ja sotsiaalse sfääriga seotud objekte ja vahekordi); 1c) kui otsene tähendusplaan kuulub täielikult sfääri II (st. "elementaarinimiku" alale) või puudutab osalt ka alasid III ja/või I, siis tuleb vajalik osa mitteinimlikke tähendusi ümber mõtestada