Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu. Korraldas mitu ristiretke polaabi slaavlaste vastu. Valdemar II (Võitja) Taani kuningas 1202-41, Valdemar I poeg. Korraldas 1206 sõjakäigu Saaremaale ning 1210 Preisimaale ja Samlandi. Purustas 1219 eestlaste sõjaväe ja rajas Toompeale linnuse. Vallutas 1222 osa Saaremaad. Kindlustas Stensby lepinguga oma võimu Eestimaal. Laskis koostada Jüütimaa seadustekogu ning Taani hindamisraamatu. Taani interregnum 1332-40 Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud Danhof (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis
Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu. Korraldas mitu ristiretke (meretsi ja maal) polaabi slaavlaste vastu. Valdemar II (Võitja) Taani kuningas 1202-41, Valdemar I poeg. Korraldas 1206 sõjakäigu Saaremaale ning 1210 Preisimaale ja Samlandi. Purustas 1219 eestlaste sõjaväe ja rajas Toompeale linnuse. Vallutas 1222 osa Saaremaad. Kindlustas Stensby lepinguga(eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt) oma võimu Eestimaal. Laskis koostada Jüütimaa seadustekogu ning Taani hindamisraamatu. Taani interregnum 1332-40 Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade