- laskemoonakastid, asbestikotid ja mahajäetud hooned Enamus nendest keskkonnakahjustustest on likvideeritud, kuid pikemaajaline puutumatus oleks lõppenud suurejooneliste pinnasekahjustustega. Kõik saneerimistööd on läbiviidud 1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas, mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette. Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit. Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid. Laeva (Utsali) polügon oli Jõgeva ja Tartu piirkonda moodustatud sõjaväe kasutuses olev maa-ala. Utsali külaelanikud sunniti kodudest lahkuma. 1954. aastal hakkasid polügonil lennuvägede väljaõpped
reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste
annaabi.ee 
