kolleegid aga pommitasid teda etteheidetega. Kuid vaatamata kõigele ei olnud Galileo ikka nõus oma katseid lõpetama. Galileo uskus, et kui lasta kahel eri raskusega kehal samaaegselt kukkuda, maanduvad nad samaaegselt. Tema vastased tahtsid teda igavesse häbisse saata, kuna pidasid seda ning ka kõike muud tõesliseks lolluseks. Niisiis tahtsid nad tõestada, et neil on õigus. Kindlaks määratud päeval kogunesid kõik professorid Pisa viltuse kellatorni juures, riietutanu pikkadesse sametmantlitesse. Seal olid ka tudengid ning ohtralt linnarahvast. Rahvahulk lõi lärmi ja rõõmutses. Kummalisel kombel polnud kellegil tulnud pähe kehade langemise teooriat ise järgi proovida. Lõpuks ronis Galileo viltuse torni trepist üles, ühes käes kümnenaelane kuul, teises ühenaelane kuul. Saabus otsustav hetk. Galileo lasi kuulid lahti ning sellele saabus suur pomin. Uskumatu oli saanud tõeks. Kaks raudkuuli maandusid samal ajal. Galileo oli end kõigile tõestanud
,,Vaid lollpea võib uskuda, et udusulg ja kahurikuul liiguvad läbi ruumi võrdsel kiirusel." Nad otsustasid Galileo igaveseks häbisse saata ja selle väite absurdsust tõestada. Nad nõudsid, et Galileo oma tobedate teooriatega kogu teaduskonna ja kõigi tudengite juuresolekul üles astuks. Galileo võttis väljakutse suurima rõõmuga vastu. Etteaste kohaks valiti Pisa viltune kellatorn. Määratud päeval riietasid kõik professorid end pikkadesse sametmantlitesse ja marssisid torni juurde. Seal ootasid neid juba tudengid ja ka ohtralt 3 linnarahvast. Rahvahulk lõi lärmi ja rõõmutses, olles vaatamata, kuid ühe inimese veendumused põrmu tallatakse. Kummalisel kombel polnud kellelgi pähe tulnud kehade langemist ise järele proovida. Magister dixit. Aristoteles oli rääkinud, milleks siis veel oma ajusid vaevata? Nõnda siis