Õed räägivad omavahel kui armunud nad on ja et ei suudaks eales armastada ühtegi teist meest. Lisaks loodavad nad, et lähiajal on tulemas ka kosimine. Meloodia on rahulik ja mõjub õrnana, ühtegi äkilist nooti vahele ei tule, naised laulavad kordamööda. Mõtlesin ka kirjeldada ühte stseeni teisest vaatusest, kuna esimesed kaks on esimesest. Tegevustik on parasjagu seal maal, et Dorabella on vahetanud oma kaelas oleva ripatsi albaanlase omaga ja on armunud. Nüüd lamab neiu punase sametkattega diivanil ja jutustab toateenijale oma elamustest võõra mehega. Despinal ehk toatüdrukul on seljas veripunane sametist korsett, mille all on valge kolmveerand pitsäärtega varrukad. Seelik on sinine ja puhvis ning vahelt paistab ka natukene oranzi alusseelikut. Seelikute peal asetseb valge linane põll. Tütarlapsel on peas sarnane valge mütsike nagu õdedel. Tuppa astub ka Fiordiligi, kes tõdeb sammuti, et on albaanlasesse lootusetult armunud.
Silmapaistvaim ruum on läbi kolme korruse ulatuv ultramariinsiniste seinte kohal kummuva sidrunkollase laega istungisaal. Saali seinast eraldab lage sakiline karniis, mille taha on peidetud lambid, karniisi all oleva kuulirea kaudu toimub õhuvahetus. Istungisaali ilmestavad roostepruunid sakkidega akende ja 6 usteavade põsed, algselt rohelise kaleviga kaetud lauad ja mustjassinise sametkattega toolid. Riigikogu hoone mööbel valmistati arhitektide kavandite järgi Lutheri vabrikus. Hoone teise korruse läänetiivas paikneb einelaud, selle eraldi olevas osas danskeris asub sakstekamber. Keldris, täpselt istungisaali presiidiumi all on paesse raiutud ning betooni ja terasega vooderdatud hoidla, mis algselt oli ette nähtud väärtuslike riigidokumentide säilitamiseks. Hoone ehitati aastail 19201922. Riigi uuestisünniaastail on Riigikogu hoonet põhjalikult renoveeritud