Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn.
kilpjast rakust, mille sisekülgedel on spermatogeenseid niite kandvad pidemed. Niitidest tekivad kahe ümmarguse viburiga spermatosoidid. Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 48. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt – vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse
kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 24. Silmviburvetikad: värvuselt rohelised, platiidil samad pigmendid, mis rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt
kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 24. Silmviburvetikad: värvuselt rohelised, platiidil samad pigmendid, mis rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt
annaabi.ee 
