Taimkatte puudulikkuse ning ka teised elutegevuseks vajalikud halvad tingimused põhjustab ka liigivaeset loomastikku. (Tammekann et al, 1930) Gröönimaa loomastiku peamised esindajad on põhjapõder ja jääkaru. Levinud on ka muskusveised, polaarrebased, polaarjänesed ja lemmingud. (Aader et al, 1970). Põhjapõder on suurte sarvede ja suhteliselt lühikeste jalgadega loom. Tema üks kohastumusi eluks Gröönimaal on suured kühvlitena kõverdunud sõrad, millega ta kraabib samblikelt lund. Jääkaru puhul on tegemist Maailma suurima kiskjalisega. Ta on ka hea ujuja ja sukelduja ning saab ka maismaal hästi hakkama. (Kont et al, 2003) Rannikuvetes elab hülgeid, vaalu ja morski. Nad on tähtsaks elatusallikaks nii loomade kui ka inimeste jaoks. (Aader et al, 1970) Inimene Gröönimaal Väga suur inimasustus Gröönimaal karmi kliima tõttu üldiselt puudub, kuid siiski elab seal umbes 60 000 elanikku (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Rahvastiku enamikud
Primaarproduktsiooni tootjad ehk autotroofid moodustavad toiduahela aluse. Enamikus on need maismaataimed ja vees elavad vetikad. Sõltuvalt sellest, kas rakuhingamist on arvestatud või ei, saab leida vastavalt primaarse neto- ja brutoproduktsiooni. Maismaal tekitavad peaaegu kogu primaarproduktsiooni soontaimed. Üksnes murdosa sellest tuleb mittesoontaimedelt, näiteks ainuraksetelt, sammaldelt ja samblikelt. Maismaataimede primaarproduktsiooni mõjutavad kõige rohkem vee ja valguse olemasolu. Näiteks kõrbetes, kus on vähe vett, ja polaarpiirkondades, kus on vähe valgust, on primaarproduktsioon vähene ja soontaimed võivad täielikult puududa. Veel vajavad taime kasvuks mineraalaineid, teisisõnu mulda. Erinevalt maismaast tekitavad ookeanides peaaegu kogu primaarproduktsiooni vetikad. Ookeanis vabalt hõljuvatest organismidest enamik on ainuraksed ja enamik
annaabi.ee 
