Liigivaene Sootaimestik Madalsoo - madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid. Seal puudub puhmarinne, kuid rohttaimi on rohkesti. Madalsoo on mätlik. Siirdesoo - siirdesoos kasvab nii madalsoo kui ka rabataimi. Raba - rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe. Elutingimused soos Öökülmad püsivad seal kauem, öösel jahtub rabapind kiiremini. Samblavaibas on vesi happeline ja hapnikuvaene, rabavesi on pärit peamiselt sademeist. Rabataimed kinnituvad turbasse, kust nad saavad külma mineraalaaine vaest vett. 60 Laugas - raba keskel olevad pruuniveelised veekogud Älve - märg ajuti veega täidetud lohk JÄRV Järvenõgude teke
hele- või kollakasroheline sammal. Moodustab maapinnal koheva samblavaiba. Lehed asetsevad vartel harali ja moodustavad varre tipus suure tuti. Tüüpiliselt kasvab ta viljaka mullaga metsades (laane- ja salumetsades); metsakäharik ei talu otsest päikesevalgust, seega saab ta kasvada vaid metsas. Väga sage metsasammal maapinnal, tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on: mets-põdrasamblik ( varjutaluvam kui mahe põdrasamblik), mahe põdrasamblik
annaabi.ee 
