*Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas. *Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud
*Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas. *Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud
aastal) on ette näinud üleriigilise loodushariduskeskuste võrgustiku arendamise Euroopa Liidu toetusel. Olemasolevad loodushariduskeskused kaasatakse sellesse võrgustikku. Probleemid ja arenguväljavaated Praegused metsakaitsealad katavad 45-60% põlismetsade elurikkuse kaitse teoreetilisest vajadusest kogu Eestis (7). Suurimad esinduslikkuse vajakud on salumetsade (üle 20 000 ha) ja laanemetsade (umbes 19 000 ha) tüübirühmas, mis mõlemad on ka kõrge majandusväärtusega. Seevastu samblasoometsi on rangelt kaitstavate metsade võrgustikus üle kuue korra enam, kui oleks nende kaitse minimaalne vajadus. Lisaks on rangelt kaitstavatel aladel ligikaudu 20 000 ha kõdusoometsi, mis on valdavalt inimtekkeline metsatüübirühm. Enamiku rangelt kaitsvate alade metsadest moodustavad keskealised või noored puistud, mis ei paku veel põlimetsa liikidele vajalikke tingimusi. Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2010 seatud metsalooduse kaitse eemärkide saavutamine on
annaabi.ee 
