3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1
Loometsad- õhukese pael asuva mullakihiga loopealsel Nõmmemetsad – kuivadel liivmuldadel kasvavad männikud Palumets – pohlametsad, ka mustikametsad Laanemets – muld viljakas vett läbilaskev puist, peamiselt kuusk, raie järel kaasikud ja haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud. Soovikumetsad – perioodiliselt liigniisked lehtpuu enamusega segametsad Rabastuv mets – liigniiske muld, rohke sinikas ja karusammal alustaimestikuna SOOMETSAD: Samblasoomets – peamiselt turbasammaldest koosnev sammal Rohusoo mets – rohttaimedest Kõdusoomets – iseloomustab intensiivne kuivendus KAASAEGSED ENERGEETIKAPROBLEEMID Ulatuse järgi jagatakse kaasaegsed keskkonnaprobleemid:Globaalsed;Piirkondlikud; Kohalikud. Keskkonnalikkumise alguseks loetakse 70.ndaid aastaid. Lõppes külm sõda, lagundati Berliini müür, Ida-Euroopa liitus EU-ga (ühelt poolt). Teiselt poolt ilmnevad suured keskkonnakatast-roofid: a) kõrbe pealetung Aafrikas;
peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle
annaabi.ee 
