Tihti peitub viski värskuse taga värske rohu bukett nii lõhnas kui maitses. Ka lilleline bukett lendub kergesti. Turbane bukett tuleb viskidele peaaegu alati turbastest linnastest, täpsemalt, turbasuitsust, millega kuivatatakse idandatud otra ühelinnaseviskide valmistamisel. Sõltuvalt fenoolide kontsentratsioonist ja iseloomust võib turbast buketti tajuda suitsusena, kõrbenud puuna, kuivatatud kalana, suitsulõhena, tökatina, joodina, mulla või samblana. Need nüansid võivad tihti teisi lämmatada. Turvas - paljudele viskidele iseloomulik nüanss - on väga võimas ja püsiv, mida on raske mitte tajuda. Koos teiste nüanssidega võib see anda väga üllatavaid ja ootamatuid koosmõjusid. Vastupidi levinud arusaamale ei tule need nüansid mitte turbasest veest, vaid enamasti ikka turbasuitsust. Õliseid bukette on juba nime pärast keerukas õigesti kirjeldada
Teatud arenguetapil haploidsed rakud ühinevad viljastumiseks (näit. seente haploidsed mütseelid) ning tekitavad sügoodi, mis kohe jaguneb meiootiliselt ning algab uus tsükkel. spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. sõnajalg - spoorist areneb eelleht, sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest omakorda tekib kogu ülejäänud taim (diploidne). õistaim - haploidne spoor teeb läbi ainult 3 mitootilist jagunemist (emastaimel), moodustades 8
annaabi.ee 
