Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti ainuüksi 138 ämblikuliiki)
Sellise lehtri efektiivsus sõltub aga tuule kiirusest. Näiteks Suurbritannias on kasutatud ka madalat kaarduvate servadega lahtrit, sest nii ei kao tugeva tuule korral lehtrist nii palju osakesi. Selle filtri puhul on aga ohuks see, et tuul tõstab juba sadenenud osakesed taas õhku. EMEPi standardi kohaselt tuleb lehter paigutada 1-2 m kõrgusele maapinnast, kuigi kõrgemal põhjustab tugevam tuul suuremaid moonutusi(v.a. tiheda samblakattega pinnasel, kus erosioon on olematu, seal võib paigutada lehtri pumarinde lõrgusele ning näitajad on üsna täpsed). Lume korral saab proovi võtta tasasele looduslikule pinnale kogunenud lumest. See meetod ei eelda eelnevat koguja paigaldamist. Lumekihist võetakse proove plastmass toruga. Lumi ei tohi olla eelnevalt vettinud. Lumi sulatatakse plastpudelis või kilekotis ning edasine töö sarnaneb koguja omale. Maastikku
annaabi.ee 
