Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned:
Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur Romlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja rooma betooni,mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Vana-Rooma arhitektuur Rooma tempel meenutab kreeka templit ,kuid ta asub kõrgemal alusel. Vana-Rooma arhitektuur Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Rooma templi sambad esinevad tihti müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Panteon Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv,algselt kõigile jumalaile ehitatud Panteon. Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Panteon Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi
viit orderit (toskaana, rooma-dooria, rooma-joonia, korintose, komposiitne), ent väga valdav oli hellenistlik korintose stiil. Rooma tempel meenutab suures osas kreeka templit, kuid see asub reeglina oluliselt kõrgemal alusel, poodiumil, kuhu viis trepp. Kui kreeklased pidasid templit jumala asupaigaks ja selle pühamasse ruumi rahvas siseneda ei võinud, siis Rooma templisse kutsuti inimesed sisse. Rooma templiehitusel (ja ehituskunstis laiemalt) rakendati küll kreeka sambaehitust, kuid see sai peamiselt dekoratiivse tähenduse, kuna täissammaste asemel hakati enamasti ehitama müüri külge liidetud poolsambaid ja pilastreid, millel polnud enam otsest kandefunktsiooni. Suuremal osal rooma templitest on ilmselt etruski eeskujul fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris 2
annaabi.ee 
