väga mitmekesiselt ja teostada ka erinevaid põhiplaane (Vaga 1999: 107-108), (Kõiv 2006: 163). Rooma ehituskunsti teine põhialus oli kreeka sambaehituse rakendamine. Kreeka sambaehitus levis Roomas aga ajastul, mil Kreekas oli vaibumas arusaamine samba konstruktiivsest tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise arhitektoonilise liigenduse. Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi lahtise dekoratiivse raamina; sambad esinevad sealjuures vabalt eenduvatena, tihti ka müüri külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. (Poolsammas oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud
Basiilikat kasutati kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate Pompeji linn lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül.elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. KUJUTAV KUNST: Enamik sellest, mis Roomas luuakse skulptuuri alal, on Kreeka või Väike- Aasia meistrite töö. Rooma alistab Kreeka poliitiliselt, Kreeka kunst vallutab Rooma. Hakati kopeerima Kreeka kunsti. Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti. Kahjuks pole
stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument – ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate laava alt välja kaevatud Pompeji linn – lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna, II sajandil. Lubjakivi asemel tuff. Selles stiilis ehitati umber kogu linn. Keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal avalikud honed ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. Vasakul vanaitaalia