põhjal Arvamus (Minule tundub.... Minu arvates... Mina usun, et... Mina soovin, et ...) Hinnang (järeldusena) Üldistus (Enamik inimesi...) ei saa teha üksikjuhtumitest Võimalikkusel põhinev argument Muud mõjutamise võtted: 1) Küsimuste esitamine (lugejaga polemiseerimiseks) 2) Metafooride kasutamine (parimad jahimaad, hiilgav meistritöö, elu on tee) 3) Käsu, palve, üleskutse kasutamine (Saagem aru ...) Teksti sidumine tervikuks 1) Samaviitelisus näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest: Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua) 2) Ühisviitelisus näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav: Modifitseeritud kordused (armas, armsus) Võrdlus Antonüümid (eile - täna, vana - uus) Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas) Osa ja tervik
temaatilise, sisulise terviku. Terviklikkus tähendab, et tekstil on kindel struktuur ja piirid, algus ja lõpp. Sisulis-tähenduslik terviklikkus = sidusust. Tihe viitesuhete võrgustik, mis aitab lugejal liikuda ühest lausest teisele, ilma et peaks seose üle järele mõtlema. Sidususele aitavad kaasa sidesõnad ja sidendid, millega väljendatakse lause- ja lõikudevahelisi seoseid. Kohesiooni tugevdavad asesõnalised viitesuhted: tema, see, too – tähistavad mujal mainitud referente. Samaviitelisus = eri lausetes viidatakse samale referendile. Samaviitelisuse vahend on kordus, sünonüümide kasutus. Sünonüümia ei tähenda leksikograafilisi sünonüüme: uurimus vs töö. Samaviitelisus on semantiline mõiste. Kordus ei pea olema samas vormis ega samast sõnaliigist: teravmeelne vs teravmeelsus. Ühisviitelisus seostub meie mõistusega: kas eri asjad, mida autor peab ühtekuuluvaks ja piisavaks sidumise viisiks, on ka lugeja peas seotud
annaabi.ee 
