kogu loo vältel. Kasutab piltide toeta võimalik räägitakse. Liialdab referendile viitamise aru saada, kellest või asesõnadega. võimalusi varieeruvalt: millest on jutt. Laps ei viita erinevaid sõnu (asesõnad ja VÕI laps ei kasuta objektidele või asemäärsõnad, sünonüümid) samaviitelisi sõnu tegelastele (lausungid ja ellipsit sidususe on elliptilised) saavutamiseks. Laps ei arvesta kuulajaga, ei teadvusta, et kuulaja
meie kogemusliku mäluga ja lõpuks meie hoiakud. Nt Toots valdavalt meelib kõigile oma aktiivususe ja muu poolest, aga tegi mõne asja valesti. Niisiis meeldib-ei meeldi ja õige-vale EI OLE SAMAD asjad. SM ehk projektsioon on subjektiivne vaimne moodustis. TEKSTI SIDUSUS Sidususel on kaks külge: sisu ja vorm. Sisu teave, mis edastatakse, hargneb, on teatud suunas, aga Selleks on vaja: ka vastavaid keelelisi vahendeid. Me kasutame samaviitelisi sõnu, kass, kiisu, loomake, ta jne. Arvestame sõnajärge. Sidusus on selline hierarhiline nähtus. Kogu tekst koosneb osadest, millel peaks olema oma kindel järjestus. Lauserühmad peaksid koosnema sidusatest lausetes. Sidususe näitajaks on ka osalaused Otstarbekas on alustada sissejuhatava lause(te)ga. Viidatakse millest jutt tuleb jne. Ja ka lõpulause(d) mis võtab tulemuse kokku. Laste jaoks võib olla raske sissejuh ja lõpulauseid kasuatda. Siinkohal peaks neid siis aitama
annaabi.ee 
