maarav geen C. Plimutroki toul on aga valge sulestikuvarvus retsessiivne tunnus ja seda Duplikaatsus Duplikaatse ehk kordse geenitoime puhul kujundavad uhe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotuubilise avaldumise poolest nende eraldi toimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotuubis puuduvad koigi duplikaatsete geenide dominantsed vormid (aabb). Nende geenide samaviisilise fenotuubilise toime rohutamiseks tahistatakse neid tavaliselt samade tahtedega (A1A2). Duplikaatse geenitoime korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Naitena voib tuua sulisjalgsuse paritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatougude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed jarglased. Teises polvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1. Kui jarglasel on kasvoi uksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad. Polumeersus
F2-hübriidide ristamisel saadakse lahknemine 13/16 valged ja 13/16 värvilised. Duplikaatsus Duplikaatse ehk kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eraldi toimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kõigi duplikaatsete geenide dominantsed vormid (aabb). Nende geenide samaviisilise fenotüübilise toime rõhutamiseks tähistatakse neid tavaliselt samade tähtedega (A1A2). Duplikaatsuse korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Näitena võib tuua sulisjalgsuse päritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatõugude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed järglased. Teises põlvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1. Kui järglasel on kasvõi üksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad.