mõju selle sagedusele ning vastupidi. Miks räägitakse helivaljusest detsibellides? Tavaliselt mõõdetakse heliallikate helivaljusi, kuid nende helispekter sisaldab palju helisagedusi. See tähendab, et heliallika heli pole puhas siinustoon. Rikkaliku spektriga on ka müraallikate poolt tekitatavad helivõnkumised. Sellise heli mõõtmiseks oleks vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned (tundlikus peaks langema madalatel ja kõrgetel helisagedustel). Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sõltuvalt mõõdetavast helinivoost. Vastavalt kõrva tundlikusele kasutatakse 3 erinevat filtrit: · kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle · kõvera B järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 70 fooni · kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni
· Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. · Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. · Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne · Olmemüra piirväärtus 80 dB(A) · Meetmerakendusväärtus müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b
Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne Olmemüra piirväärtus – 80 dB(A) Meetmerakendusväärtus – müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b
katseliselt vastavate diagrammide järgi (joonis 6.7. lk. 309). Helitugevust saab kuuldeõigelt reguleerida ka ilma harunditeta takisti abil (joonised 6.8. ja 6.10. lk. 310 ja 311). Soovitatav kasutada harunditega. Et sageduskompensatsioon oleks õige peab helitugevuse tase regulaatori suurima helitugevuse asendis olema lähedane 90-nele foonile (võib olla vahemikus 85...90 fooni), sest suurtel helitugevustel on samavaljusjooned võrdlemisi sirged. See helivaljus tase on soovitav konkreetses kuulamisruumis välja reguleerida nivoomõõturi (müramõõturi) abil, muutes helisagedusvõimendi pingevõimendust eel- või võimsusvõimendis. Helitugevusregulaator peab seejuures olema maksimaalsele helitugevusele vastavas asendis. Mõõteriista puudumisel on võimalik etteantud helirõhu taseme saavutamiseks vajaliku väljundvõimsus ligikaudselt määrata jaotises 7.11.4 toodud valemiga.
annaabi.ee 
