paljudes majandusprotsessides on lihttööjõud ja pisut enam kvalifitseeritud tööjõud osaliselt nn asenduskaubad. Lihttöötajate palgatõus vähendab nõudlust nende järele ja peaks seega suurendama oskustöötajate hõivet (kuid nende palk ei muutu). Vt joonis – suhtelise palga muutus peegeldub kulujoone tõusus, kus w tähistab oskustöötaja palka ja w1 ning w2 lihttöötaja palka vastavalt enne ja pärast miinimumpalga tõstmist. Sinine joon on samatoodangujoon ehk isokvant. Seminar 2 ülesanne 9. Oletame, et kivimist kruusa tootmisel saab kasutada nii kapitali kui tööjõudu, mis on osaliselt asendatavad. Sama koguse (1 tonni) kruusa tootmiseks kasutatakse USA-s kapitali- intensiivset tootmisviisi ja Nepaalis tööjõu-intensiivset tootmisviisi. Millest selline erinevus tootmisviiside valikul (eeldades, et põhimõtteliselt on mõlema riigi tehnoloogia-alased teadmised ühesugused)? Eelmise ülesandega sama loogika: olulised on
kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid(x1,x2) , kus tootmismaht on võrde suurusuega Y. seda nivoojoont nimettakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfuntsiooni väärtused võrdsed isokvandi omadusi: isokvandid on nõgusad erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parajasti üks samatood suuremate toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemal samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutjua tõus negatiivne st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb ühe tootmisteguri kulu suurendamisel võib tootmismaht jääda m kui teise tootmisteguri kulu kahaneb tootmishakt y=13 ei muutu, kui samaaegselt suurendada tööjõuväärtuselt l1 väärtuseni l2 ja vähendada kapitali vä isokvandid on majandusteeroa kohaselt langevad ja nõgusad kõverad
mahud. Selle funktsiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y (etteantud Y suurus) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid (x1, x2), kus tootmismaht on võrdne suurusega Y. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Omadused · Kõik isokvandid on nõgusad · Erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parjasti üks samatoodangujoon. · Suuremale toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemale. · Samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutuja tõus negatiivne, st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb. Ühe tootmisteguri kulu suurendamisel võib tootmismaht jääda muutumatuks, kui teise tootmisteguri kulu kahaneb.
annaabi.ee 
