Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja lühim päev ja lõunapoolkeral vastupidi. Sügisene, kevadine võrdpäevsus on päev millal, on kogu Maal päev ja öö sama pikad 12tundi. Päike asub siis seniidis ekvaatori kohal. See on astronoomilise sügise/kevade algus. Isoterm samatemperatuuri joon kliimakaardil või graafikul, ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tajutav temperatuur selle puhul võetakse arvesse tuule kiirust, õhu niiskust ja temperatuuri. Tuuletemperatuur selle puhul võetakse arvesse tuule kiirust ja temperatuuri. Hüpotermia ehk alajahtumine on olukord kus keha ületab alumise temperatuuri piiri. Vedeliktermomeeter koosne vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapilaartorust
Külmasilla joonsoojusjuhtivus on oluline info hoone soojuskadude hindamisel. Kuna soojuskadusid hinnatakse piirdetarindite sisemõõtude järgi, ei saa soojuskadusid hinnata näiteks ilma välisnurkade külmasildu arvestamata (vt. Joonis 3.2, Joonis 3.3). 93 d R=d/ U=1/R T1 T2 lisajuhtivusega Soojusvoolu suund Samatemperatuuri jooned Joonis 3.2 Geomeetriline külmasild välisseina välisnurgas. Sõlme joonis Samatemperatuurijooned Soojusvoo vektorid Joonis 3.3 Külmasild soklisõlmes. Kõnesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja programmi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikide pindade temperatuurid ja soojustakistused (vt. Tabel 3.2) ning materjalide soojuserijuhtivused (vt. Tabel 3.3)