Metsavarguste tõttu saab metsaalune ja sealne pinnas rohkem kannatada, kui raiele, mis tehakse seaduslikult. Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus põllumaade kasutuselevõtt metsade arvelt Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ka kasvuhooneefekt VARIMETSANDUS Puidu ja metsaga seotud õigusrikkumised võib koondada samataoliste terminite alla, nagu ebaseaduslik metsandus, metsanduslik kuritegevus või varimetsandus Eestis ametlikel andmetel raiutud ebaseaduslikult metsa vaid mõni protsent kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50% MIKS ON HALB ? Ebaseaduslikud raied lühikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse töö Raiutud puit taastub metsas saja aastaga, ent hävinenud metsa ökosüsteemid
I. Kuznetsov. Pärast viimase siirdumist parematele jahimaadele 1915. aastal jäi aed taas kolmeks aastaks ilma kindla juhita ning veel palju aastaid juhtisid seda vaid lühiajalised direktorid, kes ei edendanud aias midagi märkimisväärset. Tartu Botaanikaaed sai uue hingamise alles 1930. aastal, mil direktoriks määrati professor T. Lippmaa. Viimase eestvedamisel korrastati osakonnad ja kasvuhooned, suurenes aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega. Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi
oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel, kuigi ta ise seda väga salajas hoidis. Tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all. See oli tema ainus rõõm sel ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid teiste samataoliste hulka. Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli muutunud üksikuks ja kurvameelseks, tal puudus endavanuste selts, see teda kõige rohkem muserdaski. Ühel päeval ilmus välja Juuliuse endine koolikaaslane Sagrits, see Juuliuse elu. Sõber andis talle tõuke uuesti kooli astuda. Juulius
talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel, kuigi ta ise seda väga salajas hoidis. Tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all. See oli tema ainus rõõm sel ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid teiste samataoliste hulka. Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli muutunud üksikuks ja kurvameelseks, tal puudus endavanuste selts, see teda kõige rohkem muserdaski. Ühel päeval ilmus välja Juuliuse endine koolikaaslane Sagrits, see Juuliuse elu. Sõber andis talle tõuke uuesti kooli astuda. Juulius hakkas taas koolis käima ja õppima, samal ajal
tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. ,,Sest ta kirjutas ikka veel, sellest ei saa vaikides mööda, kuigi ta ise seda väga salajas hoidid. Kuid siiski mitte väga salajas- tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all kuidugi. See oli tema ainus rõõm sel hallil ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid niisama hallidena teiste samataoliste hulka, ja nimi J. Hallikas oli ainult üks saja hulgas, mis vaevalt kellelegi teisele meelde jäi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 66 ). Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli muutunud üksikuks ja kurvameelseks, tal puudus endavanuste selts, see teda kõige rohkem muserdaski
annaabi.ee 
