Kuidas kokku tulime? Ka varjunimi ,,Mutti" oli kunstniku antud, säras ju tema portreeski keskse ilminguna noore ema rõõm. Laikmaa algatusel ilmus trükis rida teisigi luuletusi, nende hulgas ,,Ema laul", ,,Noor-Eesti" esimeses albumis. Laikmaa mõjus noorele Underile vabastavalt ja rikastavalt, äratas temas fantaasiat ja ootel olnud poeetilisi jõuvarusid. Olemussarnasus lõi ühise keele. Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust tungib kohati isegi raevukalt esile motiiv: inimese inimlik õigus õnnele. See jääb varieeruma läbi kogu tema loomingu. Marie Underi ja Ants Laikmaa kui olemuslähedaste inimeste
riigikontrolliga. KONTROLLTÖÖ NR. 1 Audiitorimeetodid 1. Tegevuse taasesitus, mis tähendab mingite tegevuste või arvutuste kordamist. Auditi ülesanne ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid ta viib läbi väljavõttelise vaatluse kõrgema riskiga valdkondades, et veenduda kas andmed või tegevused vastavad nõutele ja on usaldusväärsed. 2. Ristküsitlus, omades infot ühest allikast millegi kohta võib samataolist infot haknikda mõnest teisest allikast ja kui nad kokku langevad, siis võib mitte kahelda info usaldusväärsuses. Kui tulemused on erinevad, siis tuleb hankida lisa teavet, et saada kinnitus, mis on tõene, mis mitte. Kui täiendava info hankimine võib osutuda kallimaks kui saadavast võimalikust tulust, siis võib jätta asja lõpuni uurimata. 3. Vaatlus- suhteliselt ökonoomne meetod, et saada selgeks, kuidas töötajad on
See kõik oli hoopis teisiti, kui ta oli väljas seistes endale kujutlenud. Liiga harilik, liiga igapäevane! Oli ainult üks asi, mis teda huvitas, liiatigi veel sedavõrt, et ta jäi isegi keset treppi seisatama. Ja ta oleks ehk kauemgi seisnud, kui ta poleks kuulnud ülal ukseavamist ja toatuhvlite põrandal lohistamist. Jah, muidu ta oleks võinud siin hulga aega seista ja nuusutada, nuusutada -- nii magusasti lõhnas kogu trepiruum. Ainult kord elus Indrek oli midagi samataolist tundnud -- sootuks üürikeseks. Siis ta oli seisnud kirikus pingi otsa juures ja temast oli mööda läinud kolm naist, kõik mustas, kõik looris, üks nähtavasti vana, teised noored, sest nad talutasid seda ühte. Nad läksid kolmekesi altari ette ja põlvitasid seal terve koguduse silma all suuril paelahmakuil. ,,Õpetajaproua leinab oma ainust poega," sosistati siis Indreku kõrval. Veel praegu ta mäletab, kui imeliselt need sõnad teda tol korral olid puudutanud
annaabi.ee 
